Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liisa Pakosta: parandada tuleb ka teiste, mitte vaid autojuhtide võimalusi
Kui me vaatame võrdseid võimalusi, siis peaks riiklik taristuarendus arvestama esimese põhimõttena kõikide inimeste võimaluste parandamisega: ühistranspordiga liikujatega, jalakäijatega, ratturitega, kirjutab võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta.
Toon lihtsa näite – kui praegune maantee on bussi liikumiseks piisav, siis ainuüksi autojuhile täiendava mugavuse pakkumine peaks liikuma samas rahastusmahus nagu jalakäijate või ratturite või ühistranspordiinvesteeringute tegemine.
Seotud lood
Neljarajaliste põhimaanteede sotsiaalmajanduslik mõju oleks Eesti majandusele suur ning sellele on olemas ka otsustajate ja eliidi toetus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jah, riik peaks laenu võtma ja infrastruktuuri välja ehitama. Kui riik jõuab oma laenu teenindada, siis pole vaja sisuliselt mingit piirangut laenujäägile, kirjutab Tartu Ülikooli majandusõppejõud Viktor Trasberg vastuseks Äripäeva küsitlusele.
Probleemipüstitus “meil on puudu raha neljarealise maantee ehitamiseks” ei ütle tegelikult, mis probleemi me lahendada tahame, kirjutab Superangeli investeerimisfondi kasvujuht, Äripäeva Eduka Eesti arvamuskonkursi 2019 võitja Kalev Kaarna.
PPP puhul läheb projekt üldjuhul kallimaks, kuid see annab eelise kiiruses ja mahtudes, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni esimees, endine rahandusminister Sven Sester (Isamaa) vastuses Äripäeva arvamusliidrite ja juhtide küsitlusele.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
