Probleemipüstitus “meil on puudu raha neljarealise maantee ehitamiseks” ei ütle tegelikult, mis probleemi me lahendada tahame, kirjutab Superangeli investeerimisfondi kasvujuht, Äripäeva Eduka Eesti arvamuskonkursi 2019 võitja Kalev Kaarna.

- Kalev Kaarna.
- Foto: erakogu
“Kui tahame avalikus sektoris arenguhüpet, siis on rahapuuduse lahendamine halb eesmärgi püstitus,” ütleb Kristen Cox, kes on tippametnik Utah' osariigis USAs. Praegune diskussioon PPP kasutamiseks taristuprojektide teostamiseks on avalikus arutelus kahjuks keskendunud just “Eestil on rohkem raha vaja” eesmärgi täitmisele ja arutelule, et kas PPP raha on kallis või odav ja kes on süüdi, et PPP seni ei ole Eestis oodatud tulemusi andnud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.