• 17.09.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Andres Trink: oluline on päriselt tegutseda, raha leidub

Probleem ei ole niivõrd selles, kas projekti finantseerida PPP-skeemi või laenu abil, kuivõrd konsensuse puuduses neid projekte ka päriselt ellu viia, leiab Merko Ehitus Eesti nõukogu esimees Andres Trink vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Andres Trink.
  • Andres Trink.
  • Foto: Andras Kralla
Kui valitsusel on veendumus, et põhimaanteed tuleb neljarajaliseks ehitada, siis on raha leidmine kindlasti võimalik, ükskõik kas laenuna või PPP vormis – mõlemad on tehtavad. Kumb on riigi seisukohalt eelistatum variant, sõltub konkreetsetest lepingutingimustest. Ja siin ei tule arvestada mitte ainult raha hinda, vaid projekti kogukulu.

Seotud lood

Arvamused
  • 12.09.19, 16:00
Paavo Nõgene: tõde selgub Excelis
PPP-versiooni läbikalkuleerimist ja -analüüsimist taristuobjektide puhul välistama kindlasti ei peaks, kirjutab Tallink Grupi juht Paavo Nõgene.
Arvamused
  • 12.09.19, 06:00
Raivo Vare: neljarajaliste teedeta isesõitvaid veokeid ei tule
Möga, et meil polegi neljarajalisi põhimagistraale vaja, ei kannata kriitikat ei majandusarengu ega ühtlasema regionaalarengu huvidest lähtuvalt, kirjutab ettevõtja ja vaatleja Raivo Vare.
Arvamused
  • 13.09.19, 06:00
Argo Luude: PPPs pole midagi halba
Rahandusminister Martin Helme idee rahastada suuri taristuprojekte erakapitali ja riigi koostöös pole halb, oluline on ausus ja läbipaistvus ja Helme suudaks selle tagada, kirjutab Eesti Keskkonnateenuste juhatuse esimees Argo Luude.
Juhtkiri
  • 16.09.19, 06:00
Ettevõtjad ja tippjuhid annavad riigile teekaardi
Neljarajaliste põhimaanteede sotsiaalmajanduslik mõju oleks Eesti majandusele suur ning sellele on olemas ka otsustajate ja eliidi toetus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele