Putini sõbrad pööravad Kremlile selja

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan maandus täna Aserbaidžaanis, et osaleda Kaukaasia ja Kesk-Aasia riike ühendava majanduskoostöö organisatsiooni tippkohtumisel.

Suuresti Kaspia mere äärseid maid ühendav majandusliit on dollarites mõõdetuna ligi kaks korda suurem kui Venemaa. Ning selle juhtriik Türgi näitab üha enam ka poliitiliselt, et kunagi Nõukogude impeeriumi moodustanud Venemaa “tagaõu” on Kremli käes veel üksnes sealsete šovinistide unistustes.

Möödunud kuu lõpust peale on seekordset tippkohtumist võõrustav Aserbaidžaan Venemaaga avalikus tülis. Selle alge on möödunud aasta lõpus, mil Vene õhutõrje tulistas Tšetšeenia kohal alla Aserbaidžaani reisilennuki. Ent uuesti lahvatas see 27. juunil, mil Vene võimud pidasid kinni kümneid asereid, kellest kaks hiljem vahi all surid. Kui ametliku selgituse järgi oli surma põhjus terviserike, väidavad surnukehad kätte saanud Aseri võimud, et mehed peksti surnuks.

Bakuu on vastuseks sulgenud Vene propagandakanali Sputnik kohaliku büroo, tühistanud kõik Vene kultuuriüritused ja asunud demonstratiivselt ise kohalikke venelasi arreteerima. Kolmapäeval hoiatas Vene välisministeerium oma kaasmaalasi Aserbaidžaani mitte reisima. Ministeeriumi esindaja Maria Zahharova aga rõhutas, et Bakuu ja Moskva vahele püüavad kiilu lüüa välisagendid.

Esipropagandist Vladimir Solovjov tuletas seevastu aseritele meelde, et nende 300kilomeetrisel ühisel piiril võib juhtuda kõike, kui Bakuu ei hakka kohe oma tegevuse tagajärgedele mõtlema. Ent Ilham Alijevi juhitud Aserbaidžaan Kremlist juhtnööre ei võta. Ukraina sõjaga on üksnes süvenenud Moskva võimetus piirkonnas poliitikat suunata.