Riigikohus: alati pole küttesüsteemi muutmiseks kõigi omanike kokkulepet vaja
Korteriühistu võib ajakohastamise eesmärgil võtta kasutusele teist liiki küttesüsteemi ka juhul, kui olemasolev lahendus pole veel amortiseerunud, leidis riigikohus.
Pilt on illustratiivne, kõrvuti on kivisöekatel ja gaasikatel.
Foto: Julia-Maria Linna
Kohtuasi puudutas ühe Tallinna korteriühistu otsust minna üle lokaalselt gaasiküttelt kaugküttele. Selle vaidlustasid kohtus kaks eraisikust korteriomanikku ja kinnisvaraarendusettevõte, millele kuulub ühistu valitsevates majades mitu korterit, kus asub ka elamute gaasiküttesüsteem, seisab teates.
Isegi kui küttearved kasvavad, näevad korteriühistute juhid kurja vaeva, et elanikud otsustaksid renoveerimise kasuks. “Ei, meile pole seda vaja, me oleme kahe aasta pärast surnud,” kõlas vastuseks plaanile kahte maja soojustada.
Lahenduseks on käibemaksu erisused kortermajade rekonstrueerimisele
Käibemaksu erisusi tehakse Eestis juba praegu. Miks mitte laiendada seda praktikat ka korteriühistute rekonstrueerimisele, küsib Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos.
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Atsinaujinančios Energetikos Investijos ( AEI ), mida juhib Lords LB Asset Management, alustab uue võlakirjaemissiooni avaliku pakkumisega. Investoritele pakutakse 13-kuulisi võlakirju 8,5%-se fikseeritud aastase intressimääraga. Investeerida saavad alates tuhandest eurost nii Balti riikide era- kui ka institutsionaalsed investorid. Pakkumist korraldab investeerimispangandusettevõte Orion Securities.