“See on surnuks menetletud planeering.” Stockmanni ristmiku krundid ootasid 20 aastat
“Ma ei tea, kas on õnn, kui äriplaan tehti 20 aastat tagasi ja täna see mingil kujul realiseerus,” ütles suurärimees Marko Palm, kui ajakirjanik talle kehtestatud detailplaneeringu puhul õnne soovis.
Kas Tallinn peaks soetama oma kinnisvaraportfelli igasse linnajakku või piisab planeeringute kiirendamisest? Linnavõimu nimel võitlevad poliitikud on kindlad, et midagi tuleb pealinnas kallineva elamukinnisvaraga ette võtta.
Tallinna linn plaanib kokku panna teekaardi ja motivatsioonipaketi, et kinnisvaraarendajad pakuksid korteriostjatele taskukohasemaid kodusid, rääkis Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus.
Tallinna linnaplaneerimise juht on kahe aastaga asutust karmide otsustega korralikult raputanud ja uute ehitiste aluseks olevate detailplaneeringute kiirendamise tõsiselt ette võtnud. Ettevõtjad aga kahtlevad veel, kas lubaduste tagant ka piisavalt tegusid välja tuleb.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.