• 28.03.25, 08:09

Jaemüük kasvas kolmandat kuud järjest

Jaekaubandusettevõtete müügitulu ulatus veebruaris 785 miljoni euroni, võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas müügimaht 4%, teatas statistikaamet.
Tanklates kerkis veebruari müügimaht aastaga 21%, ühes segmendis nähti suurematki kasvu.
  • Tanklates kerkis veebruari müügimaht aastaga 21%, ühes segmendis nähti suurematki kasvu.
  • Foto: Liis Treimann
Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul suurenes veebruaris eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 21% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 6%. „Toidukaupade kaupluste müügimaht vähenes aga eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak.

Seotud lood

Uudised
  • 28.02.25, 08:19
Jaemüük kasvas teist kuud järjest
Statistikaameti andmetel kasvas jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 804 miljoni euroni, võrreldes 2024. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 3%.
  • PRO
Uudised
  • 13.02.25, 15:00
Makromaania: ostubuumid, mida tagasi ei tahagi
Detsembris esmakordselt miljardi euro piiri murdnud jaemüük pani punkti kaks ja pool aastat kestnud langusele, kuidas aga tarbimine maksutõusude kiuste alanud aastal edeneb, paistab kauplejatele ja tarbijatele päris erinevalt.
Uudised
  • 31.01.25, 08:36
Eelmisel aastal kaubanduse maht kahanes, detsember keeras kasvule
Uusküla: automüük lisab detsembrile kõvasti kasvu
Jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenes eelmisel aastal varasema aastaga võrreldes 3%, detsembris oli müügimaht 1% jagu suurem kui aasta tagasi, teatas statistikaamet.
Arvamused
  • 11.01.25, 08:00
Mihkel Nestor: peamine stsenaarium tänavu – väike majanduskasv
Kõige tõenäolisemalt kogeme me 2025. aastal Eestis tagasihoidlikku majanduskasvu, ent välistada ei saa ka edasi vindumist ega oodatust hoogsamat kasvu, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.25, 12:22
Vastutus ei ole nullsumma: regulaatorid peavad looma stabiilsed ja selged raamid
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele