Toidutootjad ja kaupmehed tegid valitsusele ettepaneku lükata kestlikkusaruande esitamise tähtaega edasi
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Kaupmeeste Liit tegid ühisavalduse, kutsudes ka teisi ettevõtlusorganisatsioone ühinema ettepanekuga lükata edasi suurettevõtetele määratud kestlikkusaruandluse kohustuse tähtaega vähemalt aasta võrra ning esitada vastavasisuline ettepanek ka Euroopa Komisjonile.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, esindades koos liikmesorganisatsioonidega enam kui 30 000 juriidilist ja füüsilist isikut, ning Eesti Kaupmeeste Liit, kuhu kuulub 60 juhtivat kaubandusettevõtet, leiavad, et ESG aruandluse nõuete rakendamine on praegusel kujul ettevõtjatele ülemäärane koormus, mis suurendab bürokraatiat ja toob kaasa ebamõistlikult suured halduskulud. Euroopa Komisjon on juba alustanud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisregulatsioonide lihtsustamise plaani ettevalmistamisega ning välja on kuulutatud uue ühtlustatud omnibussmääruse avaldamine 2025. aastal. Seetõttu on mõistlik ESG aruandluse kohustuse kehtestamine edasi lükata, et tagada sujuvam ja kuluefektiivsem kohandumine uute reeglitega.
Seotud lood
Euroopa Komisjon avaldas 26. veebruaril, nagu lubatud, kestlikkusaruandluse kärpeettepanekud ehk nn omnibus-paketi. Selle jõustumisel väheneks ettevõtete iga-aastane halduskoormus hinnanguliselt 6,3 miljardi euro võrra. Ilma omnibus-paketita on ELi varasemate otsustega tekitatud kestlikkusaruandluse halduskoormus ligikaudu 10 miljardit eurot aastas.
Kellele on ESG aruannet vaja, küsib endine õiguskantsler Allar Jõks. Igatahes mitte tarbijale, arvab ta.
Esimene korrektne ESG aruanne Eestis on avalik: TKM Grupp avaldas standarditele vastava ja auditeeritud kestlikkusaruande. Vaata, milline see välja näeb.
Kuidas andmemahtu vähendada ja teiste vigadest õppida
Standardis on küll 1200 andmepunkti, aga ettevõttele olulisi kümme korda vähem. Kuidas andmemahtu vähendada ja millised on korduma kippuvad vead auditites, jagab KPMG vandeaudiitor Siim Kannistu.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
