Kestlikkusaruandluse aasta on käes. Sel aastal esitavad Euroopa standarditele (ESRS) vastavad ja auditeeritud kestlikkusaruanded esimesed suured börsifirmad, kuid valmistuma peavad ka need, kes raporteerivad 2025. aasta kohta. Kes pole alustanud, on juba hiljaks jäänud, nagu hoiatavad audiitorid.
12. veebruaril toimub suur ESG praktikute aastakonverents, kus praktikud ja eksperdid jagavad oma teadmisi ESGst ja kestlikkusaruandlusest. Kohal on tõeline raskekahurvägi erinevatest sektoritest.
Teist korda toimuval konverentsil lähme ESG teemadega süvitsi ja puudutame muu hulgas mõjuala 3 hindamist ja mõjude juhtimist, aruande koostamist, töötajate kaasamist, majanduslikku kasu jpm.
Tutvu programmiga ja osta soodushinnaga pilet SIIT.
Kuidas ESG-ga alustada, infot leida ning juhtkonda ja kolleege kaasata, kuid neid liigsest koormast säästa, avab Go Groupi ESG juht Riin Kadarik, kes on seda ametit pidanud eelmisest kevadest. Varem ta ESG-ga kokku ei puutunud.
“Alguses oli päris raske välja selekteerida, mis on oluline info minu jaoks, mida ma praegu pean teadma, et ma saaksin alustada,” tõdes Kadarik.
Kel ESG teadmised veel puudulikud, soovitab ta alustada rahandusministeeriumi portaalist kestlikkusaruandlus.ee ja vaadata Infortari 2023. aasta kestlikkusaruannet, mis on tehtud ESRS standardite järgi, kuid pole auditeeritud.
Seotud lood
Eesti suurettevõtetest koostavad vähem kui pooled kestlikkusaruande, jäädes Euroopas mahu poolest viimaste sekka, näitab KPMG rahvusvaheline uuring. Eesti peamistes väliskaubandusriikides on see hulk kordades kõrgem.
Enamik ESG teemadega kokkupuutuvatest inimestest on tänaseks kuulnud mõistet “kahene olulisus” (ingl double materiality). Pealtnäha küll segane ja veider mõiste sisaldab ettevõtete jaoks tegelikult üht-teist kasulikku.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
