Eestis on kestlikkusaruande kohuslasi vähe, sest meil pole palju suuri ettevõtteid, kes piirmäärad ületavad. Soomes, Rootsis, Norras ja Saksamaal on aruandluskohuslaste protsent lausa üle 90.
Seotud lood
Äripäev tegi koos Sustinerega ära väiksemas mahus kahese olulisuse hindamise. Loe lähemalt, mis kahese olulisuse analüüs on, kuidas seda tegime ja meile oluliste mõjukohtadeni jõudsime.
Mida millal teha, et aruanne saaks auditeeritud?
Kestlikkusaruandluse esimene aasta on kohe käes. Audiitorid selgitavad detailselt, mida tahavad kestlikkusaruannetes näha ja milline peaks olema täpne ajajoon, et aruanne saaks auditeeritud.
Järgmisel aastal peavad suured börsifirmad esitama esimese Euroopa standarditele vastava auditeeritud kestlikkusaruande. Vaata, kes need täpsemalt on.
Tallink Grupi juht Paavo Nõgene tõdes, et eelmine aasta oli raske. Kestlikkusaruandlusesse suhtub ta kriitiliselt. “Paratamatult tuleb öelda ka seda, et kui ettevõtted püüavad tublid olla ja hakkama saada, siis riik virutab jälle mõne uue bürokraatiamasinaga,” ütleb Nõgene.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Tagasi Äripäeva esilehele
