Valitsus arutleb neljapäeval mitut võimalust, kuidas leevendada elektri hinna tõusu, mille põhjustas Estlink 2 kaabli rike. Peaminister Kristen Michali arvates võiks vähem maksta ettevõtted, kes tõhusamalt elektrit tarbivad.

- Estlink 2 remonditööd Lääne-Virumaal said läbi möödunud suve lõpus.
- Foto: Elering
Sotsiaaldemokraadi Lauri Läänemetsa sõnul peab elektri kallinemist kompenseerima nii ettevõtjatele kui ka tavainimestele. “Kas ta on lõpuks võrgutasu, taastuvenergiatasu või mingisugune kolmas lahendus – see ju ei ole kõige tähtsam. Kõige tähtsam on see, et me mingi lahenduse leiame,“ vastas ta Delfi küsimusele, kas võrgutasusid kompenseeritakse. Ta tuletas meelde, et eelmise energiakriisi ajal tehti hinnalagi vaid eratarbijale, ettevõtjate energiakulud aga tõusid, mis põhjustas inflatsiooni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Merendusuudiseid vahendav Lloyd’s List kirjutab, et naftatankeril Eagle S, mille Soome võimud jõuludel elektrikaabli lõhkumises kahtlustatuna kinni pidasid, oli pardal hulgaliselt luuretehnikat, millega jälgida Läänemerel toimuvat.
Täiendatud Eesti Energia kommentaariga
Kahjustatud Eesti ja Soome vaheline elektriühendus Estlink 2 on rikkis esialgu järgmise aasta augustini, mistõttu võib Eestis elektri hind kerkida keskmiselt aasta peale lausa 10%.
Remondilaevadega on mure
Eesti-Soome vahelise elektrikaabli Estlink 2 remondi kestvus ja rikke suurus selgitatakse välja paari nädalaga ning kaabli paranduseks kasutatakse ülekoormustasudest laekuvat raha.
Praegu pole küsimus selles, kas meile jagub elektrit, vaid mis hinna eest seda meile jagub, kirjutab Incapi president Otto Richard Pukk merekaabli Estlink 2 lõhkumise valguses.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.