• 20.11.24, 17:32

Eurotoetuste tagasiküsimise poolest kuulus riigiamet sai kohtus lüüa

Tartu Ülikoolilt ei oleks tohtinud lihtsalt kahe sõna puudumise eest hankekirjelduses 1,5 miljonit eurot tagasi nõuda, otsustas riigikohus.
Tartu Ülikooli kantsler Kstina Noormets 2019. aastal Delta hoone katusel, ees ootas viis aastat kohtuvaidlust hanketingimuste sõnastuse üle.
  • Tartu Ülikooli kantsler Kstina Noormets 2019. aastal Delta hoone katusel, ees ootas viis aastat kohtuvaidlust hanketingimuste sõnastuse üle.
  • Foto: Sille Annuk/Postimees/Scanpix
Lisaks Tartu Ülikoolile võib tänane riigikohtu otsus puudutada veel tosinaid asutusi ja omavalitsusi, mis on struktuuritoetuste kasutamise järel pidanud maksma kopsakaid summasid toetustest tagasi, sest nende hanketingimusi on tagantjärele peetud liiga piiravaks.

Seotud lood

Uudised
  • 03.05.23, 19:43
Kolme hankesse kirjutamata jäänud sõna hind: 650 000 eurot
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Uudised
  • 28.06.23, 16:59
Takkajärgi karmimaks keeratud toetuste tagasi nõudmine tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks
Viis, kuidas valitsus tegi võimalikuks omavalitsustelt ja ettevõtetelt hanketingimustega eksimise korral kümnendiku eurotoetusest tagasi nõuda, riivab õiguskindlust ega ole põhiseadusega kooskõlas, otsustas riigikohus.
Uudised
  • 05.12.22, 06:00
Vald läks euroraha tagasinõudmise pärast kohtusse
Hädas on ka teised omavalitsused
Kohalikud omavalitsused rabelevad, et tõestada riigile iga ehitushankes tõusnud hinna seost Ukraina sõjaga. Kui midagi piisavalt tõestamata jääb, ähvardab miinimumkaristusena toetusest 25 protsendi tagasi maksmine.
  • PRO
Arvamused
  • 21.04.24, 09:00
Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.25, 12:22
Vastutus ei ole nullsumma: regulaatorid peavad looma stabiilsed ja selged raamid
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele