Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Kohtutes on perioodil 2023–2024 tehtud või jõustunud vähemalt 16 otsust, mis puudutavad rakendusüksuste tagasinõudeid, milles toetuse saajatele heidetakse ette riigihangete seaduse rikkumist. Riik on siiani väljunud võitjana üksnes kahest vaidlusest.
Foto: Liis Treimann
Viimastel aastatel on paljud Euroopa Liidu või ka riigieelarvelisi toetusi saanud kohalikud omavalitsused, riigi äriühingud ja sihtasutused saanud pärast projekti elluviimist riigilt krõbeda trahvi, kuna toetuse saaja on toetuse kasutamisega seotud riigihangetes väidetavalt seadust rikkunud.
Sellal kui lõviosa Euroopast üritab euroraha maksimaalselt enda huvides tööle panna, käib Eestis juriidiline vennatapp, kirjutab advokaadibüroo Nove advokaat ja endine riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind.
Väide, et euroraha järelevalve ja kontrolli süsteemis on midagi kardinaalselt valesti, ei vasta tõele, kirjutab Riigi Tugiteenuste Keskuse hangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk.
Ainult 26% töötajatest nõustub, et nende praegune töökeskkond aitab neil teha parimat tööd. See šokeeriv number Gensler 2025 uuringust peegeldab kõige fundamentaalsemat muutust töömaailmas: kontor ei ole enam koht, kuhu peab tulema, vaid sihtkoht, kuhu tahetakse tulla.