ESG kinnisvara korrashoius: juhid aitavad lehti riisuda ja lund lükata

Pärast viimast ehitusbuumi on planeerimispraktikad küll oluliselt paranenud, kuid pikk tee on veel minna, et saavutada tõeliselt jätkusuutlik elukeskkond. Millised on lahendused, et valglinnastumise negatiivset mõju vähendada, sellest kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Eelkõige Wise’i loojana tuntud ettevõtja Taavet Hinrikus on viimasel ajal leidnud Tallinna linnaruumist ainulaadsusi, mida arendada. “Tõesti, ei ole küsimust, mille vastus oleks kinnisvara, aga selleni ma juhuste läbi jõudsin,” kostis Hinrikus ise.

Kümne aastaga on kestlikkusteemadest saanud ehitussektoris normaalne äriosa. Ettevõtte jätkusuutlik tegevus peab olema sisuline ja siiras, sest rohepesu tuleb varem või hiljem välja, ütleb ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Lauri Tuulberg.

ESG põhimõtted muutuvad kinnisvarasektoris üha kesksemaks. Eriti väljakutsuv on andmemahu analüüsimine, vajaliku info eraldamine ja muudatuste elluviimine, ütleb koristusteenuste ettevõtte Puhastusproff OÜ juhataja Sven Mägi.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.