Ülikuum sõda Ukrainas, poliitilised pinged Euroopa südames ja USA viimane katse taltsutada Hiinat.

- Piir Valgevene ja Ukraina vahel on kõvasti mineeritud.
- Foto: Reuters/Scanpix
Euroopa tuumikriigid Prantsusmaa ja Saksamaa on poliitilises kriisis ning sõda Ukrainas ja Iisraelis ähvardab laieneda. Kõlab nagu kokkuvõte viimasest aastast? Jah, aga praegu paistab olukord olevat ärevam kui varem.
Ja veel. Venemaa mõõdutundetu rünnak Ukraina tsiviiltaristu pihta pole mingil põhjusel USA ja Saksamaa silmis endiselt sedasorti eskalatsioon nagu oleks Venemaa pinnal sõjaliste sihtmärkide tulistamine ameeriklaste antud relvadega.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit:
www.aripaev.ee/uudiskirjad Ulatuslikud raketirünnakud Ukraina pihta. Venemaa alustas nädalat kahe ülisuure raketirünnakuga Ukraina vastu, mis tabasid sihtmärke ka pealinnas Kiievis. Esmaspäevane rünnak oli selle sõja suurim, mis Ukraina linnu tabanud: Venemaa tulistas Ukraina pihta 127 raketti ja 109 drooni. Ukraina väitel tulistas õhutõrje alla 102 raketti ja 99 drooni. Üks rakett tabas ka tammi nn Kiievi merel, mis hävimise korral ujutaks üle märkimisväärse osa Ukraina pealinnast. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul plaanivad nad tõsist vastulööki.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Itaalia peaminister Giorgia Meloni otsib endiselt tasakaalupunkti, kus kohtuksid konstruktiivne Euroopa-poliitika ja populismist lähtuv kodumaine populaarsus.
Miks on Leedu Eestist parem? Või õieti, kas üldse on? Neile küsimustele otsis vastuseid selle nädala “Äripäeva arvamusliider”.
Kas see isemeelne magnaat ergutab paremäärmusliku poliitika leeki või on ta kõigest „vihane mees, kes kisendab marutuulde“?
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.