Standardi juht Jonatan Karjus rääkis saates “Tööstusuudised eetris”, et ettevõte sai äsja valmis roheteekaardi. “Meie kliendid nõuavad üpris palju erinevaid keskkonnajalajälje arvutusi ja strateegiaid, mida me edasi teeme,” tõdes ta.
Seotud lood
Eesti potentsiaal peitub tuuleenergias, aga konkurentsivõime tõstmiseks on vaja teha tihedat koostööd naabritega, rääkis “Elevant toas” konverentsi esineja, McKinsey & Co partner Tapio Melgin, kel on ekspertiis jätkusuutlikkuses, energeetikas ja materjaliteaduses.
Mõjuala 3 hindamine on tihti kõige keerulisem, sest partneritelt on raske andmeid kätte saada. Tööstusettevõtted ETS NORD ja Orkla Eesti jagavad, kuidas nad skoop 3 hindavad ja heidet vähendavad ning milliseid andmebaase kasutavad.
Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on energeetika välja toodud kui kõige suurema jalajäljega tegevusvaldkond Eestis, mille lahendamisel on ka kõige suurem potentsiaal. Algab see kõik eelkõige taastuvenergia tootmisvõimekuse suurendamisega.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
