Hispaanias põhjustavad turistide hordid pahameelt, nende poolt riiki jäetav raha hoiab aga üleval sealset majandust. Poliitikakujundajad otsivad õiget tasakaalu.

- Ka tillukest Santorini saart väisavad enam kui 3 miljonit turisti aastas on kohalikud põhjalikult ära tüüdanud
- Foto: AFP/Scanpix
Need plirtsatused panid kogu maailma kõrvu kikitama. Juulis Barcelonas toimunud meeleavaldusel pritsiti hulk turiste veepüstolitest läbimärjaks ja aeti välikohvikutest minema.
Kui fotod veerünnakust jõudsid kogu maailma uudistekülgedele ning tõid Barcelona jaoks kaasa mainekriisi, said püstolikangelased Hispaania turismiettevõtjatelt külastajate eemalepeletamise eest nahutada.
Korraldajate sõnul oli see aktsioon ette kavatsemata, kuid mõistetav. „Inimestel on kõrini,“ ütleb Martí Cusó, üks 3000pealise protestimarsi korraldajatest. „On täiesti normaalne, et kui esimene asi, mida sa näed, on hotell või turiste täis välikohvik, elatakse pahameel nende peal välja.“
Vastulöök turismile ei piirdu ainult Barcelonaga. Euroopat nimetatakse mõnikord maailma muuseumiks, Vahemere maid aga maailma rannakuurordiks. Euroopa riike külastas mullu 709 miljonit inimest üle kogu maailma. Põhjaameeriklasi on nende seas üha enam, kuid valdav enamus reisib Euroopa-siseselt.
Mõnes riigis on huvireisijate hordid kasvanud aga nii suureks, et kohalike kannatus – Veneetsiast ja Amsterdamist Lissaboni ning Santorinini – on katkenud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sõjaväelasi napib nii Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Itaalias. Mis paneks rohkem inimesi väeteenistusse astuma?
Muutuvad ilmastikuolud langetavad saagikust ja pitsitavad varusid, sellest võib omakorda kujuneda püsiv inflatsiooniallikas.
Sanktsioonidele vaatamata ehitavad Vene firmad enam kui kolmandiku kõigist uutest reaktoritest üle kogu maailma, tuues Moskvale uusi sõpru.
Teadlased töötavad palehigis selle nimel, et kõrvaldada oht enne, kui need ohtlikud vereimejad jõuavad rohkemates kohtades kanda kinnitada ja ennetusmeetmete suhtes resistentseks muutuda.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.