Kallas tormiliseks kiskunud kaitsedebatist: meenutab kuldkala kulgemist akvaariumis

Kuidas leida kaitsekulude heaks raha juurde? Miks mitte alustada võlakirjade väljastamisest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.

Kaitseväe juhi ametist loobuv kindral Martin Herem mõistab, miks kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm oma ameti maha paneb.

Selleks, et Eesti oleks jätkuvalt turvaline ja kaitstud riik, saavad palju ära teha ka Eesti ettevõtted. Selliseid õnneks ka jagub – meie keskel on palju tööandjaid, kes mõistavad õppekogunemiste vajalikkust ning ei näe probleemi selles, et reservväelastena tegutsevad töötajad mõneks ajaks eemal olema peavad. Selliseid ettevõtteid märkab ka Kaitseministeerium ning tunnustab neid tiitliga “Riigikaitse toetaja”.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.