Eesti tuleva aasta eelarvekava jääb Euroopa Komisjoni hinnangul lubatava eelarvedefitsiidi piiresse.

- Järgmise Euroopa poolaasta keskmes on Euroopa konkurentsivõime, ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis.
- Foto: AP/Scanpix
Eesti ja Euroopa Komisjoni hinnangud tuleva aasta majanduskasvule ja inflatsioonile erinevad omavahel pisut, samuti eeldab komisjon, et Eesti defitsiit on 2,4% SKPst, samal ajal kui Eesti valitsus on seda hinnanud 2,9 protsendile. Üht või teist pidi on see vähem kui ELis lubatud 3 protsenti, selgub teisipäeval avaldatud Euroopa sügissemestri hinnangust Eesti eelarvekavale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2025. aastal ootab riigi eelarvestrateegias ees 400 miljoni eurone rida, mille katteallikad on siiani selgusetud, peaminister Kaja Kallase hinnangul tuleks see põhiliselt katta lisakärbete teel.
Riigi majanduspoliitikat vaadates me nagu polekski euroalas - ja maksudki tulevad täiesti valel ajal, leiavad Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas ja INVL Life Eesti filiaali investeeringute strateeg Rait Kondor.
Ettevõtjad, majanduse asjatundjad ja teised riigieelarve üle kaasa mõtlejad tahaksid valitsuselt näha vastutsüklilisi investeeringuid, mis tõepoolest investeeringu nime väärivad. Riigi kulude kärpimine läheks ettevõtjate kätes praegu üles näidatuga võrreldes aga lausa lennates.
Eesti sisemajanduse kogutoodang langeb Euroopa Komisjoni hinnangul tänavu 2,6 protsenti, kuid pöörab järgmisel aastal 1,9 protsendiga kasvule.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.