• 16.11.23, 13:59

Kaja Kallas kataks 400miljonise augu maksutõusu asemel lisakärbetega

2025. aastal ootab riigi eelarvestrateegias ees 400 miljoni eurone rida, mille katteallikad on siiani selgusetud, peaminister Kaja Kallase hinnangul tuleks see põhiliselt katta lisakärbete teel.
Maksutõusudeks ei ole rohkem ruumi, ütleb peaminister
  • Maksutõusudeks ei ole rohkem ruumi, ütleb peaminister
  • Foto: Andras Kralla
Kuidas puuduolev raha leida, tuleb valitsusel välja mõelda ületuleva aasta riigieelarve arutamise ajaks 2024. aasta sügisel. Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) ütles valitsuse pressikonverentsil, et tuleb aegsasti hakata mõtlema alternatiivide peale.

Seotud lood

Uudised
  • 26.09.23, 16:17
Miljardi euro küsimus: kuidas 2025. aasta eelarves moos kommi sisse saadakse
Üllatusi pakub kliimaministeerium
Paljukirutud 430miljonine tundmatu maks ületulevaks aastaks on vaid pool rehnungist, ületuleva aasta eelarvekavas on veel sadu miljoneid tundmatuid ridu, mille juures koalitsioon on praegu ühel nõul ainult sellel, et ollakse eri nõul.
Juhtkiri
  • 13.11.23, 14:40
Kaja Kallas teeb karuteene
Asjaolu, et Reformierakond valib esimeest ja kandidaat on vaid Kaja Kallas, paneb löögi alla Eestile edu toonud (parem)liberaalse avatud majanduskeskkonna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Arvamused
  • 02.11.23, 06:00
Rahandusminister ettevõtjatele: riik ei ole teid unustanud!
Eesti maksukoormus on ja jääb madalaks
Riik võtab laenu, on Euroopas investeeringutelt esirinnas ja toetab ettevõtete innovatsiooni, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond).
Uudised
  • 27.10.23, 11:47
Kallas: ei tea, kuidas me selle Euroopa eelarve kokku saame
Peaminister Kaja Kallas tunnistab, et ehkki Ukraina toetamise suhtes on olemas valdav üksmeel, ollakse Euroopa Liidu eelarve rahastamise küsimuses täitsa lõhki.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele