Automaksu mõju riigieelarvele võiks esimesel täisaastal olla umbes 230 miljonit eurot ehk kaks korda rohkem, kui varem plaanitud. „Maks on lihtne, laia baasi ja väheste eranditega,” ütles rahandusminister Mart Võrklaev värsket eelnõu tutvustades.
Kui varem loodeti automaksuga korjata 120 miljonit eurot aastas, siis värske eelnõu kohaselt on mõju eelarvele 230 miljonit.
Foto: Andras Kralla
2025. aastal jõustuva mootorsõidukimaksu esimene suurem erinevus võrreldes eelnõu väljatöötamiskavatsusega on see, et sõiduki registreerimistasu tuleb maksta üksnes auto esmakordsel registreerimisel Eestis.
Eestist on saanud paljuski Euroopa „romula“, kuhu saab vabalt tuua avariilisi ja muidu kahtlase taustaga pruugitud sõidukeid. „Need on probleemid, mis vajaksid kiiresti lahendamist, kuid nendega automaksu kavandades ei arvestata,“ nentis AMTELi tegevjuht Meelis Telliskivi saates „Logistikauudised eetris.“
Fabia eest maksad nagu Taycani eest. Või palju rohkemgi
Rahandusministeerium pole otsustanud, kas automaksu suurus võiks sõltuda lisaks muule sellest, kui koguka neljarattalisega sõidetakse, küll on selge, et vanemate autodega sõitjatele tehakse soodustus ning regionaalseid erisusi ei looda.
Automaks, mis püüab näha ja arvestada sõiduki keskkonnamõju võimalikult laialt, teenib rohe-eesmärki paremini. Päris head maksumudelit pole Eestis aga veel üles leitud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.