Tööturul on ebatavaline vastasseis tööandjate ja kohtutäiturite vahel. Töötajate eest võlgade tasumine on raamatupidajatele suur koorem, mistõttu ettevõtted keelduvad mõnikord seda tegemast.

- Eesti keskmine võlgnik on 42aastane mees. Keskmiselt on ühel võlgnikul ligi kümmekond (9,5) nõuet ja võlgade kogusumma on 20 255 eurot.
- Foto: Andres Haabu
Aga nii nad rikuvad seadust, meenutavad kohtutäiturid.
„See on Eesti Vabariigi tavapraktika, et kui riigil on vaja midagi ära teha, peab seda tegema ettevõtja,“ kurdab vaipade ja põrandakatete tootja Mistra-Autex ASi tegevjuht ja omanik Priit Tamm Delovõje Vedomostile. „Kui on vaja üles leida käibemaksupetturid, peab seda tegema ettevõte, kui rahapesijad, siis peab seda tegema pank. Kõike peab tegema äri ja riik ei tee midagi.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.