Põud, viirused, El Niño: suhkru hinna tõusuks põhjuseid jagub ning hinnaralli võib kaasa tuua ebameeldivusi kogu toidusektorile.

- Möödunud aastal ei saanud Saksamaal suhkrupeedi koristusega kuidagi rahule jääda.
- Foto: DPA/Scanpix
Suhkru hind lööb rekordeid: kui veel aasta tagasi maksis tonn valget suhkrut Euroopa Liidus veidi rohkem kui 420 euro tonn, siis tänavu on see kasvanud 80 protsenti, 814 euroni tonni eest, selgub
Euroopa Komisjoni turuülevaatest.
Bloombergi andmetel võidakse praegu sügiseseks koristushooajaks sõlmitavate lepingute pealt küsida isegi neljakohalist hinda.
Suhkru hind mõjutab kogu toiduainetööstust ning varude nappus võib tähendada, et väiksematel magusatootjatel võib päris raske hakata.
„Suhkru hinda Euroopa Liidus on mõjutanud koroonakriis, tootmissisendite hinnatõus, sõda Ukrainas ja ebasoodsad ilmastikutingimused,” loetles põllumajandus- ja maaelupoliitika valdkonna peaspetsialist Renata Tsaturjan Äripäevale antud kommentaaris.
Ta märgib, et lisaks lõpetati tänavu suhkrupeedi külvihooaeg alles mai lõpus, mis on tavapärasest palju hiljem. “Sellest tulenevalt on suhkru hind Euroopa Liidu eelmise aasta kevadest saati kõrgem kui ülejäänud maailmas, kuid viimastel kuudel on hinnatõus aeglustunud,” avaldas ta lootust.
Eestis suhkrupeeti ei kasvatata ja sellepärast sõltub kohalik toidutööstus Euroopa ja maailma turust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa suhkrutootjad kardavad, et jäävad sel aastal äärmuslike ilmaolude pärast toorainedefitsiiti, teatas Bloomberg. Eesti ettevõtjad praegu tarneprobleeme ei näe, kuid hind on küll juba kahekordistunud.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.