• 13.02.23, 16:04

Välistudengid ja -vilistlased tõid üle 22 miljoni euro maksutulu

Veidi enam kui pooled ehk ümmarguselt 2400 välisüliõpilast töötas eelmisel õppeaastal õpingute kõrvalt Eestis. Maksupanus Eesti majandusse oli neilt 14 miljonit eurot.
Välistudengid töötavad ülikooli kõrvalt enamasti IKT valdkonnas.
  • Välistudengid töötavad ülikooli kõrvalt enamasti IKT valdkonnas.
  • Foto: Veiko Tõkman
Enim töötavad kooli kõrvalt Eestis välistudengid, kes õpivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. IKT välisüliõpilastest töötas 2021/22. õppeaastal õpingute kõrvalt kolmveerand, näitavad statistikaameti andmed.

Seotud lood

Saated
  • 29.06.22, 11:56
Tööturule sisenev tudeng ootab Eesti keskmist palka
Äripäeva ajakirjanik Kristel Härma ja ajakirjandustudeng Stiine Reintam rääkisid Äripäeva raadio hommikuprogrammis palkade tõusust elatustaseme hoidmiseks inflatsioonilises keskkonnas.
Arvamused
  • 13.07.22, 12:57
Tea Kookmaa: õigusteenuse tulevik on uute ametite ja tugevate IT-sugemetega
Advokaadibüroodel on digitaliseerimisest võita rohkem, kui nad arvatagi oskavad, kirjutab advokaadibüroo NJORD vandeadvokaat ja TalTech Legal Labi tegevjuht Tea Kookmaa.
Uudised
  • 18.09.22, 08:45
Tuleb olla liiga tark? Eestis jäi arstiks sobivatest inimestest puudu
Tartu ülikoolis jäi tänavu osa riiklikult rahastatud arstiteaduskonna õppekohti ilmselt keerulisemaks muudetud vastuvõtutingimuste tõttu esmakordselt täitmata. Samuti jäi isegi pärast järelkonkurssi täitmata osa peremeditsiini residentuuri õppekohti.
Uudised
  • 07.07.20, 17:06
Välistudengite saatus püsib hämar
EKRE vastne juht Martin Helme teatas eile, et õpirände koha pealt on erakond saanud oma tahtmine. Samas pole veel midagi lõplikult ära otsustatud.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele