Euroopa avab välispiiri arendamiseks rahakraanid

Viimase sammuna sundvõõrandas riik Võrumaal Eesti-Vene piiri ääres omanikult maatüki, et piiritaristut välja ehitada. Maaomanik ei olnud 5300eurose hinnaga nõus ja vaidles riigikohtuni välja, kuid kaotas.

Eesti saab Euroopast üle 33 miljoni euro, mis läheb peamiselt idapiiri valvamiseks, seireseadmete soetamiseks ja euroopaüleste piirivalve IT-süsteemide loomiseks.

Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex peadirektori asetäitja Uku Särekanno rääkis Äripäeva raadio usutluses, et ühenduse idapiir, Eesti-Vene piirilõik kaasa arvatud, oli ameti kõrgendatud tähelepanu all juba enne Venemaa sissetungi Ukrainasse.

"Pikka aega lebas lasteaia lähedal vene okupandi surnukeha, keegi ei kiirustanud seda ära koristama," räägib Maksim puhtas vene keeles. Ta on pärit Harkivi oblastist, sai just 18aastaseks ja üritab ületada Vene-Eesti piiri, kuid midagi tema juures ei meeldi Eesti piirivalvuritele.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.