• 28.12.22, 17:10

Lärmi teinud riigikogu fraktsioonid kiitsid perehüvitiste seaduse siiski heaks

Kuigi täna hommikul võis jääda mulje, et perehüvitiste seaduse poolt on vaid Isamaa ja EKRE ning paari muudatusega ehk Keskerakondki, hääletas lõpuks seaduse vastu vaid fraktsioonitu Siim Kiisler.
Foto on illustratiivne.
  • Foto on illustratiivne.
  • Foto: Andras Kralla
Riigikogu liikmeid oli hääletusel kohal 69, kellest 61 hääletas muudatusega perehüvitiste seaduse vastuvõtmise poolt ja 1 oli vastu. 7 jätsid hääletamata. Riigikogu sotsiaalkomisjon tegi paranduse, millega jäetakse perekonnaseadusest välja lause, mis presidendi hinnangul oli õigusselgusetu ja seetõttu põhiseadusega vastuolus.

Seotud lood

Saated
  • 27.12.22, 10:43
Kiisler: Savisaare mõtteviis on jõudnud kõigi erakondadeni
Varem oli Edgar Savisaar üks väheseid poliitikuid, kes jagas raha maailmavaatest sõltumata igale poole, kus see talle populaarsust tõi, kuid praegu käituvad niimoodi kõik peamised erakonnad, rääkis erakonna Parempoolsed aseesimees Siim Kiisler.
Uudised
  • 28.12.22, 11:56
Keskerakonna ja sotside ettepanekud perehüvitiste osas hääletati maha
Üksmeel puudub aga, kuidas seadust muuta
Kohal olnud 73 saadikut hääletasid, et perehüvitiste seadust ei peaks muutmata kujul vastu võtma. Samas olid fraktsioonide esindajad väga erineval meelel, mida muuta tuleks.
Juhtkiri
  • 27.12.22, 15:59
Eestit ähvardav tulevik: suvaline Euroopa riik, ilma punase veinita
Perehüvitiste seaduse ümber toimuv ilmestab hästi negatiivset stsenaariumit sellest, kuhu Eesti riik võib tüürida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uudised
  • 27.12.22, 15:44
Perehüvitiste seaduse muutmisele puikles vastu vaid EKRE
Põhiseaduskomisjon: seadust tuleb muuta
Pärast väikest vaidlust nõustusid kõik riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed, et presidendi kinnitamata jäetud perehüvitiste seadust tuleb muuta, ja teevad homme sellekohase ettepaneku täiskogule.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele