Ettevõtte juhatuse liige Risto Alt tõdes, et koroona-ajal läks puitmajasektoril väga hästi, aga praegu on nõudlus kõikidel turgudel kukkunud. Alt lausus, et nende firma jaoks on kukkumine olnud väike, aga teistelt turuosalistelt kuuleb ta muud juttu. Mure on tema teada just väiksemate majade tootjatel, näiteks aiamajade ja kuuride valmistajatel. "Tehastel on hoovid puitu täis ja müük on nõrgem, kui kõik on eeldanud," lausus ta.
Seotud lood
Eesti saematerjalitootjad seisavad karmi reaalsuse ees, kus kukub nii puidu hind kui kaovad tellimused: klientidel on enne sanktsioonide jõustumist laod odavat Vene puitu täis kuhjatud ning inimesi koroonapandeemias haaranud remontimise ja ehitamise laine on raugemas.
Kui metsapoliitika alused Eestis kord selgemaks saavad, on see suur võit valdkonna ettevõtjatele ja avalikkusele pikalt vindunud ning osalt ka tahtlikult vinnutatud teemal, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Jah, nimelt “kui”.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
