Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes ütles valitsuse pressikonverentsil, et Euroopa taastekava on vahepeal vähendatud 130 miljoni euro võrra, ehitushindade tõus on projektid kallimaks teinud 350 miljoni võrra. Seepärast võeti projektide seast välja Turba-Risti raudtee ja meditsiinikopterite projekti kõrval ennekõike Tallinna Haigla, sest sealsed riskid projekti nurjumiseks ülekulu või ajakulu tõttu olid kõige suuremad.
Seotud lood
Tallinnas Lasnamäel lüüakse kopp 2023. aasta algul maasse, et kaevata süvend Eesti suurima haiglalinnaku ehituseks. Tallinna Haigla koguhinnast on aga tänini puudu vähemalt 220 miljonit eurot.
Eesti suurima haiglalinnaku ehitamise nimel läbi halli kivi minemise mõttekus vajab paremini äraseletamist, senised selgitused ei veena, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
