Põllumehel pole töö lõppemist karta
Mõnekümne meetri kaugusel põllul vurab suur virtsapütt, mis mullale rammu jagab. Nina ei tunne õhus midagi. „Hais on kaotatud raha,“ räägib osaühingu Voore Farm tegevjuht Henrik Klammer.
Ning küsimus ei ole sugugi selles, et looduslikku põllurammu vaid näpuotsaga pandaks või tuul valelt poolt oleks. Hektarile läheb läga 30 tonni. Kaval masin paneb selle lihtsalt mulla sisse. Ja kui 20 tonni mahutav pütt kauguses terendavasse põllu teise otsa jõuab, on see tühi ning vajab täitmist.
Henrik Klammeri sõnul on kevad tänavu väga hiljaks jäänud. Aga eks me näe seda isegi. Ja vihma on vaja. Auto esiklaasile ilmub mõni üksik piisk. „Vihm tuleb ja korralik,“ teab Klammer.
Radaripilt on selgeks tehtud. Ning natuke varem helistasid mehed, kes Voore masinatega Haapsalu kandis tööl, et seal sadanud nii kõvasti, et töö tuli katki jätta.
Seotud lood
Põllumeestel on kõrini sellest, et haneparved nende raha nahka panevad. 2019. aastal aasta põllumeheks valitud Viru-Jaagupi farmer Indrek Klammer soovitab rakendada omalaadset telefoniterrorit, et ametkondadele mõistus pähe panna.
Lääne-Virumaa ettevõtjaid mõjutavad Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
