Kadrina vallas on puhkenud segadus seoses eriplaneeringu algatamisega tuulikute püstitamiseks, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.

- Nii kõrgeid tuulikuid, kui soovitakse rajada Hulja külje alla, pole Eestis veel nähtud.
- Foto: Liis Treimann
Taotluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja sellega seotud keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamiseks esitas 17. jaanuaril osaühing Sunly Wind. Huvi tuulikute püstitamiseks Kadrina valda on Kadrina vallavanema Kairit Pihlaku sõnul avaldanud vähemalt kolm ettevõtet.
Kairit Pihlak nentis, et eriplaneeringu algatamise eelnõu võeti tagasi mõne selles sisaldunud ebatäpsuse pärast.
„Kirjutasime eelnõus, et oleme teavitanud algatusest, aga paraku ilmus teade valla lehes pärast eelnõu esitamist,“ selgitas Pihlak.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aprilli ja mai saated Äripäeva raadio sarjast "Energiatund" keskenduvad tuuleenergiale ja selle väljavaadetele ning rollile Eesti energiavarustuses. Samuti muutustele, mis on tuuleparkide rajamist kiirendamas ja võimaldamas.
Kohalikud omavalitsused saaksid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepaneku järgi nii maismaa kui meretuuleparkide talumise eest iga aastast tasu.
Kui Eestis põrkuvad tuuleparkide rajajad kohalike vastuseisuga ja riik alles mõtleb, milliste nippidega kohalikke meelitada - sest rohepööre peab ju tulema -, siis tuulikute maa Taani pakub vähemalt viis lahendust, kuidas kohalik tuulikuist rahalist kasu võiks lõigata.
Sõnajalgade omandusse kuuluv Aidu tuulepark plaanib emiteerida 150 miljoni euro väärtuses rohevõlakirju.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.