Briti kaubandusvolinik: sõjapingeid saab leevendada kauba liikumisega
Kuigi pingeline olukord Ukraina piiridel raputab kindlasti Euroopa ja Suurbritannia majandusi, peaksime olema siiski enesekindlad, kuna NATO liitlaste vahelised kaubandussuhted on muutnud nii Eesti kui ka Euroopa riigid madalseisudele vastupidavamaks, märkis Eestit väisanud Suurbritannia kaubandusvolinik Chris Barton.
Hoolimata Suurbritannia lahkumisest Euroopa Liidu liikmete seast on Bartoni sõnul kaubavahetus saareriigi ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel endiselt elav. Suurt katkestust, mida kardeti, pole Bartoni sõnul toimunud. Hoopis vastupidi, nii pandeemia kui ka praegused pinged Ida-Euroopas võivad tuua ELi ning Suurbritannia kaubanduslikult hoopis teineteisele lähemale. Seda eriti rohe- ja digipöörde vallas.
Seotud lood
Saksa lennufirma Lufthansa peatab esmaspäevast sõjaohu tõttu lennud Kiievisse ja Odessasse. Sakslastel soovitatakse Ukrainast lahkuda.
Iisraeli ajaloolase ja mitme menuki autor Yuval Noah Harari kirjutas ajal, kui veel tohutuid Vene vägesid Ukraina piiridele polnud kokku koondatud, oma raamatus "21 õppetundi 21. sajandiks", et ainus suurriikide algatatud edukas sõda 21. sajandil on olnud Krimmi vallutamine Venemaa poolt ning see võib vallandada põrguväravad.
Riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et Venemaa-Ukraina konfliktis kiiret lahendust ei ole ja peab valmistuma pikkadeks pingeteks.
Mitmed riigid, seal hulgas Eesti, on teatanud, et nende kodanikud peaksid võimalusel Ukrainast lahkuma, vahendavad BBC ja CNN.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
