Seadusandja on pannud kinnisvara müüjale kohustuse teavitada ostjat kõigist objekti teadaolevatest puudustest. Kahjuks näen alatasa, kuidas notari küsimusele müüdava maja või korteri puuduste kohta tõmbuvad müüjad krampi, kirjutab Arco Vara Kinnisvarabüroo Viljandi osakonna juht ning kutseline maakler Aime Opermann 29.04 ilmuvas Äripäeva Oma Maja ajakirjas.

- Varjatud puudus on kindlasti see, kui kui esimeste vihmadega hakkab katus läbi laskma.
- Foto: Shutterstock
Müüjad ei tea, mida puudusteks või riskikohtadeks pidada, mida öelda või ütlemata jätta, ega julge kokkuvõttes iitsatadagi. Paistab, et suur osa kinnisvaraomanikest pole kuulnud, et nende vastutus kinnisasja eest ei lõpe ostu-müügilepingule alla kirjutamise ja võtmete üleandmisega. Kui ostja avastab mõistliku aja jooksul puuduse, millest ta lepingut sõlmides teadlik ei olnud, vastutab kinnisasja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.