Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Inseneri salarelvaks saab suhtlusoskus
Ekslikult arvatakse, et insener peab olema tugev vaid matemaatikas ja füüsikas ning oskama hästi joonestada. See on vaid üks ja seejuures isegi mitte enam kõige suurem tahk inseneritööst. Tänapäevases rahvusvahelistuvas infoühiskonnapõhises maailmas muutuvad järjest olulisemaks sotsiaalsed oskused, kirjutas TalTechi inseneriteaduskonna nooremteadur Taavi Simson konkursile Särav tudengimõte 2019 esitatud essees.
Inseneeria kui teadus sellest, kuidas teadmisi reaaliast, humanitaariast ja praktikast rakendada uute ehitiste, seadmete ja muu vajaliku rajamiseks, on äärmiselt mitmetahuline. Selleks, et olla inseneerias edukas ja eelkõige kestlik, on tarvis keskenduda mitmele olulisele aspektile. Kõige tähtsamad neist on haridus, keskkonnahoid ja töökeskkond. Vaid kõigi nende kolme koosmõjus on võimalik saavutada harmoonia ja jätkusuutlikus.
Seotud lood
Inseeneeria on peale IT tänapäeval üks arengu põhilisi vedajaid. Et ajaga kaasas käia, tuleb vanast raiskamise psühholoogiast ümber õppida ja hakata vaatama maailma jätkusuutlikkuse silma läbi, kirjutas TalTechi inseneriteaduskonna üliõpilane Mairo Mitt konkursile Särav tudengimõte 2019 saadetud essees.
Äripäeva teemaveebide ehitusuudised.ee ja tööstusuudised.ee ning TalTechi Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu korraldatud esseekonkursil kirjutas parima tööstusteemalise loo TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika üliõpilane Eke Tominga.
TalTechi Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogu juhtfiguuridele Erik Tederile ja Anna Krasnikovale valmistas muret, et üliõpilastel on majanduslikel põhjustel keeruline osa võtta ehitus- ja tööstus-valdkonna olulistest konverentsidest. Nii sündis Äripäeva ehitusväljaannete juhil Eva Kiisleril idee korraldada esseekonkurss “Särav tudengimõte 2019”.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
