• 22.10.19, 14:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Apteegireformile tõmmati pidurit

Valitsuskoalitsiooni töörühm leppis kokku, et 2014. aastal vastu võetud ja praeguste kavade kohaselt tuleva aasta 1. aprillil jõustuvad ravimiseaduse muudatused avatakse aruteludeks. Sisuliselt tähendab see seda, et kevadel viis aastat ette valmistatud apteegireform kavandatud kujul ei jõustu, kirjutab ERR.
Apteegireformi on ette valmistatud viis aastat, kuid tõenäoliselt kavandatud kujul ei jõustu.
  • Apteegireformi on ette valmistatud viis aastat, kuid tõenäoliselt kavandatud kujul ei jõustu.
  • Foto: Raul Mee
Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles rahvusringhäälingule, et juhul, kui koalitsioon jõuab kokkuleppele, kuidas apteegiseadust muuta, see kavandatud kujul kevadel ei jõustu.

Seotud lood

Arvamused
  • 30.08.19, 14:08
Astrid Oolberg: apteegireform lahendab olematut probleemi
Proviisor ei pea ettevõtjaks hakkama ja tegema asju, mis ei ole proviisori töö, kirjutab Tartu Sõbra apteegi proviisor Astrid Oolberg.
Uudised
  • 26.08.19, 15:18
Veniv apteegireform ennustab rapsivat lõppu
Viis aastat kestnud apteegireformi lõpuni on jäänud 8 viimast kuud, aga pooled on endiselt sügaval oma kaevikutes ja neid apteeke, mis uutele nõuetele ei vasta, on kaks korda rohkem kui neid, mis nõuetele vastavad.
Uudised
  • 25.08.19, 09:48
Ministeeriumi uuring: proviisor olgu apteegiketist sõltumatu
Üle kolmveerandi (77%) Eesti elanikest ootab, et apteegid oleksid oma tegevuses sõltumatud ravimite hulgimüüjate ärihuvidest, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud Eesti Uuringukeskus OÜ ja Norstat Eesti AS uuringust apteegiteenuse kohta.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele