Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veidrad eksperimendid VI: Kunstlik tatt
The Independent teeb ülevaate 2007. aasta
teaduseksperimentidest, mis esmapilgul tunduvad väga veidrad. Alusta sarja
lugemist siit: Veidrad eksperimendid: Miks kasu on känguru
kõhutuulest?
Lisaks sellele, et poliitikud jäävad vahel kaamera ees ninanokkimisega vahele ning nohu ajal teeb vesine nina tõelist piina, aitab nina limaskestades tekkiv tatt meil lõhnu ära tunda.
Tati sees eristatakse erinevaid kemikaale, mis eristavad maasikate lõhna näiteks sibulalõhnast. Need ained suudavad tatis edasi liikuda erinevate kiirustega ning jõuda seega ka lõhnaretseptoriteni eri aegadel.
Kui lõhnu sel kombel eristada ja analüüsida, aitab tatt lõhnu kiiremini ja täpsemalt ära tunda.
Aprillis leidis Warwicki ülikooli professor Julian Gardner lahenduse, kuidas teha paremaks elektroonilised ninad, mille kallal ta oli juba aastaid töötanud. Sellised ninad kuluvad ära näiteks kunstlike lõhnainete tootmisel või kasvõi krõbekartulite kvaliteedikontrollis.
Selleks loodi polümeer, mis suudab täita samu funktsioone, mida inimese ninas tatt, tegelikult on see isegi samasuguse koostisega. Täiustus parandas kunstninade lõhnataju vähemalt viis korda.
Hetkel kuum
"Turul käib võitlus talentide pärast"
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
2
"Turul käib võitlus talentide pärast"
5
Tööandjad: sobib regionaalsete palkadega rohkem
Viimased uudised
Kaalul on kohati rohkem kui elu!
Tagasi Äripäeva esilehele
