“Korra arvasime, et ei peagi enam Rootsit kopeerima. Nüüd peaksime võtma eeskuju ka eestlastelt,” ütleb Johannes Gullichsen otsekoheselt. Tal on kodumaa pärast mure.
Gullichsen on viienda põlvkonna ettevõtja. Tema esivanemate loodud Ahlström alustas tegevust veel enne seda kui tsaaririigis kaotati pärisorjus. Kui viimasel poolel sajandil on läinud Ahlströmi perefirmadest konkurendid börsile ja kasvanud seal kapitali kaasates suurteks rahvusvahelisteks ettevõteteks, siis Ahlström on ka 172 aastat hiljem perekonna käes.
Metsatööstusest alguse saanud ettevõtmine on kasvanud samuti kogu maailma haaravaks.
“Kui seisad ükskõik millises riigis maantee ääres ja loendad veokeid, siis igas teises on meie materjal sees,” selgitab Gullichsen. Kui ülemöödunud sajandil olid põhiliseks äriks saeveskid, siis praegu teevad nad ühe ärina puidust ülispetsiifilist fiibrit, mida kasutatakse autotööstuses sisepõlemismootorites.
“Kõlab tohutu suurelt, aga see on väga väike nišš. Samas me oleme maailma liidrid paljudes väikestes niššides.”
Need nišid teevad kõik kokku pea kuue miljardi eurose aastakäibega portfelli.
Soome maksusüsteem on pinnuks silmas
Gullichsen ütleb, et Ahlströmi ajalugu ei saa jutustada ilma Soome ajaloota. Koos on käidud läbi kodusõjad ja iseseisvussõjad, majandusbuumid ja -krahhid. Ning nüüdki on Soome teatavas murdepunktis.
Jaanipäeva eel Soomes ametisse asunud parempoolset valitsust pidurdab Gullichseni sõnul Põlissoomlaste taak. Nimelt on kõiksugu rassismiskandaalid võtnud juba mitmelt põlissoomlaselt ministriprotfelli. Isegi erakonna juht, rahandusminister Riikka Purra on tule all, sest kirjutas 15 aastat tagasi kolleegi blogipostituse alla rassistlikke kommentaare.
“See on väga piinlik, väga infantiilne,” ütleb Gullichsen. Tema sõnul võiksid põlissoomlased – kui nad on päriselt patriootlikud – valitsusest lahkuda, sest nende tõttu blokeerib opositsioon kogu koalitsiooni tööd. Ja seda tööd on kõvasti.
Gullichseni häirib Soome maksusüsteem, mille üheks osaks on pärimismaks. “Isegi kommunistidel Hiinas pole seda,” lajatab ta.
Ta toob endiselt Soomele eeskujuks Rootsit ja meenutab hiljutist vestlust rootslaste kunagise valitsusjuhi Göran Perssoniga. Aastatel 1996-2006 ametis olnud sotsi töövõiduks peetakse Rootsi eelarvedefitsiidi kokku tõmbamist ja korraliku majanduskasvu taastamist.
“Pool Šveitsist ja Londonist kolis tänu Perssoni maksureformile tagasi Rootsi,” ütleb Gullichsen, viidates taaskord pärimismaksule.
Just samasugust poliitikat ootas ta ka Sanna Marinilt, keda ta enda sõnul imetleb.
Seotud lood
Soome peaminister Petteri Orpo lubab toetada ehitussektorit ning eelarveistungil kavatseb valitsus otsustada ehitussektori toetusmeetmete üle. Peaminister kinnitab, et valitsus tegutseb kiiresti, et peatada ehitussektori järsk langus.
Pankrotti läinud ja 36 töötajat koondanud Maardu betoonelemenditehasele sai saatuslikuks Soome turg, kus tehase kaasomaniku sõnul on seis praegu väga kurb.
Soome kahanev ehitusvaldkond sai järgmise ohvri, kui varem üle 100 miljoni euro käivet teinud firma viis pankrotiavalduse Oulu kohtusse, kirjutas Helsingin Sanomat.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
