PERSOON | Eesti noorima naisena miljonäriks saanud Kristel Kruustük tajub raha võimu
Eesti noorima naisena miljonäriks saanud IT-ettevõtja Kristel Kruustük (33) on endale teadvustanud, et rahal on võim muuta maailma. See annab mitmel moel kätte suuna, mida tema ise enda rahaga teeb.
Paberil jõudis Kristel Kruustük finantsvabadusse juba 24aastasena, praegu hinnatakse Kristeli ja tema abikaasa Marko Kruustüki vara väärtust 60 miljoni euro kanti. “24aastaselt oli see vaid paberil ja tegelikkuses jõudsin finantsvabadusse paar aastat tagasi,” ütleb Kruustük.
Tema meelerahufond peitub tarkvara testimise ettevõttes Testlio, selle kõrvalt on ta raha paigutanud aktsiatesse, võlakirjadesse, idufirmadesse ja kinnisvarasse, kuid oma parimaks investeeringuks peab ta aega iseendale.
Finantsvabadus tähendab Testlio kaasasutaja Kristel Kruustüki jaoks peamiselt sõltumatust. “Selleks, et teiste eest hoolt kanda, tuleb kõigepealt olla olemas iseenda jaoks ning hoolitseda oma vaimse tervise eest,” rääkis finantsvabaduse saavutanud, oma elus võrdsete võimaluste loomisesse, rohetrendi ning naisettevõtjate julgustamisesse panustav naine. “Tegelda sellega, millega ma päriselt tegelda tahan.”
Naise sõnul tähendas eduni jõudmine kõva pingutust, mis sisaldas muu hulgas kitsaste oludega hosteli ühistoas elamist, aga ka enda mugavustsoonist väljaviimist ning välismaale kolimist ja seal alguses lihttööde, sh ettekandja ameti pidamist.
Pärast Testlio asutamist läbipõlemise äärelt läbi käies sai Kruustük aru, et lisaks karjäärile tuleb samaväärselt panustada ka iseendasse.
Seotud lood
Lapsepõlves väärtusliku õppetunni saanud Testlio asutaja Kristel Kruustük rääkis Äripäeva raadiosaates "Edukad naised", miks sõlmis oma abikaasa ja äripartneriga Marko Kruustükiga lahusvara lepingu.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
