ESG aruandluse mõte ei ole Excelit täita

Julgeoleku ja kestlikkuse ühes lauses vastandamine on võrdne iseendale jalga tulistamisega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Segadusse aetud inimesed ei tee keskkonna huvides parimaid valikuid, kestlikkuse teema tuleb panna lihtsasse keelde, kirjutab Zero Waste Estonia juhatuse liige Marianne Sepp.

Viimane aeg on alustada tänavuse ESG-aruandega ja tänagi alustades on ettevõtja jäänud veidi hiljaks. “See ei tähenda, et aruandest võiks täitsa loobuda. Tasub pingutada ja teha ära kas või pool aruandest,” rääkis Grant Thornton Balticu partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper.

Riik ei peaks sekkuma ideede ja tehnoloogiate vabasse konkurentsi, see teeb ka üllastele ideedele karuteene, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.