Kui vaadata eelmist toetusvooru, siis sai Tallinnas kolm-neli maja toetust, Tartus oli neid alla kümne. Teised piirkonnad said oluliselt rohkem. Soometsa sõnul tuleb kindlasti regionaalpoliitikat teha ja elu maapiirkondades elavdada ning mitte lasta välja surra, aga praegu on tegemist olnud ikkagi ebamõistlikult väikse proportsiooniga Tallinna-Tartu suunal.
Seotud lood
Täna kell 9 avanes taotlusvoor eramute ja ridaelamute renoveerimiseks, kuid sellest potist saavad osa väga vähesed ning ilmselt pigem jõukamad inimesed kui need, kes abi tegelikult vajavad, rääkis Eesti Omanike Liidu juht Andry Krass.
Säästlikud ja nutikad lahendused on Riigi Kinnisvara ASi eesmärk ettepoole vaadates, et ühest küljest saaks kahanada energiakulu, aga samas vaatab riigifirma ka pinna vähendamise poole, ütles riigifirma värske juht Tarmo Leppoja.
Kliimaeesmärkide täitmine esitab ehitussektorile väljakutse tõsta kümne aasta jooksul elamufondi energiatõhusust 16% võrra. Selle täitmiseks oodatakse pikisilmi uue 160miljonilise korterelamute toetusvooru avanemist ja samuti plaanitakse suuremat toetust tehaselise renoveerimise tehnoloogia arendamiseks.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
