Kümnend tagasi Harju Elektrisse tööle läinud Tiit Atso piidles ettevõtet juba varem, pisiaktsionärina, ja sai 2020. aastal ettevõttes juhtohjad haarata.

- Tiit Atso liikus Harju Elektrisse Viru Keemia Grupist. Oma karjääri ja juhtimispõhimõtete kohta räägib ta saates "Juhi jutud".
- Foto: Liis Treimann
Millise plaaniga ta Harju Elektrisse tööle läks, millised kingad pärandas talle varasem legendaarne ettevõtte juht ja tema eelkäija Andres Allikmäe, kuidas spetsialistist tippjuhiks areneda – sellest kuuleb lähemalt saatest.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Saatesarjas
"Juhi jutud" jagavad silmapaistvad Eesti juhid oma kogemusi ja räägivad, mida on nad oma teekonnal õppinud, et veelgi edukamaks juhiks saada. Saatesari kuulub Äripäeva Pro paketti.
Unistamine lennutas Tiit Atso aktsionärist Harju Elektri tippjuhiks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
End kehvaks karjääriplaneerijaks pidav Eesti ühe olulisema eksportööri, elektroonikatööstuse Ericsson Eesti juht Sirli Männiksaar ütleb, et ei tahtnud esialgu juhiks saada. Oma valikute juures toob ta esile tutvusvõrgustikku, sest neil võib juhi otsustele olla määrav mõju.
Suur ja lõpuks ettevõttele kalliks maksma läinud projekt õpetas pikaajalisele IT-ettevõtete juhile Anneli Heinsoole vähem läbi seinte minema. "Sain hea õppetunni, kuidas üks arendusprojekt kunagi toimida ei tohi," rääkis Heinsoo.
Juhtimisõpikutest on vähe kasu, kui juht silmi lahti ei tee ega inimestega räägi, selgitas LHV panga juht Kadri Kiisel rääkis Äripäev raadio saates „Juhi jutud“. Iseõppinud juhina väärtustab ta läbi kolistatud ämbrite õppetunde. „Kui sa juba korra sealt ämbrist läbi käid, siis suure tõenäosusega sinna ämbrisse enam kordagi ei lähe.“
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.