Tallinna Sadama juhtum paneb ajakirjanike arust küsimuse alla iganenud rahvakohtuniku institutsiooni vajaduse. Raskete isikuvastaste kuritegude puhul on aru saada, milline on inimlik mõõde selles, mida rahvakohtunik võiks otsustada. Kuid kas rahvakohtunikku peaks üldse kaasama raskete majanduskuritegude kohtuasjadesse, kui saaga võib venida aastate pikkuseks ning rahvakohtunikul kui tavakodanikul ei pruugi olla päriselt võimekust ja teadmisi, et õigust mõista.
Seotud lood
Mitu aastat kestnud Tallinna Sadama kriminaalasja uuesti alustamist hinnates märkis erakonna Parempoolsed juht ja endine peaprokurör Lavly Perling, et esile kerkib vana mure: kriminaalmenetlus on kohmakas.
Tallinna Sadama kriminaalasja arutamine hakkab algusest peale, kuna üks rahvakohtunikest, Peeter Kaasik esitas taotluse tervisliku seisundi tõttu ametist vabastamiseks.
Koalitsioonileping, mida varsti lugeda saame, peaks sisaldama ka punkti, millega lubatakse kriminaalmenetluse protsessi tõhusamaks muuta. Löögi all on avalikkuse õiglustunne ja usk õigussüsteemi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Emotsionaalne turundus ei tähenda ainult reklaame, rääkis disainiagentuur Hable juht Otto Jaansoo. Tema sõnul ka koduleht peab tekitama tundeid - esimeste sekundite kogemus ja emotsioon on väga tähtis.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
