Eestis tegutsevaid riskikapitaliettevõtteid tutvustava Äripäeva raadio saatesarja "Riskiraha" seekordses osas on fookuses riskifondi Superangel tegemised. Fond saadab vahel rahaküsijad langevarjuhüppele esitlust tegema ja sel on palju ühist ambitsioonika ettevõtte ehitamisega.

- Riskiinvesteeringute fondi Superangel asutaja Veljo Otsason (vasakult) ja ettevõtja Rain Rannu ning fondi investeeringute juht Marko Oolo Palo Alto Club Telliskivis.
- Foto: Andras Kralla/Äripäev
Kuidas nii, kuidas ettevõtluskogemus aitab häid riskiinvesteeringuid teha ja kuidas tunda ära need ettevõtjad ja eeskonnad, kes idee ülemaailmseks kasvatavad, sellest tuleb saates juttu. Superangeli asutasid neli aastat tagasi Rain Rannu, Veljo Otsason ja Marek Kiisa. Investorite seast leiab näiteks Sten Tamkivi, Rainer Sternfeldi, Martin ja Markus Villigi ning paljud teised. Tänaseks on fond investeerinud esimesest fondist enam kui 40 ettevõttesse, näiteks Bolti, Veriffi, Salvi ja Upsteami ning peagi kuulutab välja oma teise fondi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Iduettevõtetesse investeerivate Eesti riskikapitalifondide kontodel ootab 150 miljonit eurot, mis lähiaastatel kiirelt kasvavate firmade juhtidele kasvatamiseks kantakse. Kuid ainult kasvust investoritele enam ei piisa.
Nõudepesijast kaheksa aastaga professionaalseks investoriks ja miljonäriks saanud Investeerimisklubi üks eestvedajatest Marko Oolo lähenes rikkaks saamisele väga süsteemselt ja aeg näitas, et õigesti tegi.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.