Maffiaprotsessilt hargnema hakanud kirjeldus ekspolitseinike ja allilma sidemetest tõstatab taas küsimuse, kuidas on õnnestunud kurikuulsal Kristian Kesneril pääseda kriminaalasjadest.

- Fantoomärikaks nimetatud Kristian Kesner 2017. aastal Jaan Tootsi pulmas koos politsei taustaga peokülalistega.
- Foto: Foto: Karli Saul, Ekspress Meedia/Scanpix
„Kuna Kristian Kesner on väga osavalt kõigest välja tulnud, siis tekib küsimus, et ehk on Kristian Kesner olnud kõige nutikam ja julgeolekuasutused üle mänginud,“ rääkis ajakirjanik Katariina Krjutškova uuriva toimetuse saates "Luubi all" ja tõi esile veel ühe nurga enda kirjutatud artiklist, mis heidab varju jõustruktuuridele. „On oluline, et mõistaksime, kuidas kuritegelik maailm tahab aeg-ajalt imbuda valgesse maailma, ja sageli teha seda varjatult.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ajaloo suurimal maffiaprotsessil mängiti ette salajane telefonikõne kahe nurka surutud ärimehe vahel, kes seavad omavahelises vestluses kahtluse alla kaitsepolitsei endise asedirektori Eerik Heldna tegevuse – miks ta küll käib nii sageli jutustamas kurjategijate seas tuntud tinistaja Kristian Kesneriga?
Uurija andis allkirja Kristian Kesneri krimiasjas
See kõik võis juhtuda aastal 2016 või 2017, täpsemalt Meelis Lao enam ei mäleta, küll aga meenutas ta kohtu ees oma üllatust, kui fantoomärika Kristian Kesneriga kohtumisele minnes vaatas talle ühel hetkel vastu endine politseiuurija, praegune Keskkonnaameti uurimisosakonna juhataja Rocco Ots.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.