2023. aastal ulatus puhaskahjum koos allahindlustega 376 miljoni euroni, teatas riigifirma. Mullu jäädi 15 miljoniga plussi, kuigi ehitusjärgus õlitehast ja põlevkivikaevandusi hinnati kokku 171 miljoni võrra alla.
Seotud lood
Elering: ohtu varustuskindlusele pole
Eesti Energia heitmenorme rikkuvad tootmisüksused Eesti soojuselektrijaamas ei paku enam börsile elektrit.
Iga väärteomenetlus võib Enefit Powerile tuua kuni 400 000eurose karistuse, kui uurimine leiab tõendeid hoolimatusest või tahtlikust rikkumisest, hoiatas keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Eesti Energia tahab välja selgitada, kui palju tulevikutehingutega saadud kahjust võiks olla otseselt endise juhtkonna süü, ning sedagi, kas on perspektiivi vähemalt osaliselt saamata jäänud tulust tekkinud kahju nende käest sisse nõuda.
“Potentsiaalne majanduslik mõju võib olla katastroofiline”
Eesti Energias on viimastel aastatel olnud suuri rikkumisi keskkonnanõuete täitmisega ning alt mindud tulevikutehingutega, riigifirma loodab, et olulist finantsmõju omaniku tehtud raportist ei tule. Raport ise nii roosiline ei ole.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
