Äripäev on olnud ja on jätkuvalt seda meelt, et töötasude avalikustamisega peaks Eesti olema tunduvalt edumeelsem. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv (2023) nügib meid selles suunas, aga miks oodata Brüsseli käsulaudu?
Seotud lood
Riigile kuuluvate äriühingute juhatuse esimeestest teenisid eelmisel aastal kõige rohkem börsil noteeritud Enefit Greeni ja Tallinna Sadama juhid, aga ka energia- ja võrgufirmade pealikud.
Euroopas liigutakse palkade läbipaistvamaks muutmise poole ja õige ongi. Eesti võiks seda teha pigem julgemalt kui konservatiivsemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Möödunud aastal kasvas Eesti keskmine palk oodatust rohkem, mis on tulenenud pidevast elukalliduse tõusust ning millele annavad inflatsioon ja maksutõusud hoogu juurde ka tänavu.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Tagasi Äripäeva esilehele
