Tühjade kongide väljarentimine Rootsi kinnipeetavatele on ideena mõistlik, küsimus on teostuses. Senine kriitika paistab aga põhinevat inimeste hirme üles kütvatel emotsioonidel, mitte veenvatel argumentidel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev jälgib teatava kummastusega, millise sisu ja tooni Rootsi vangide teema on omandanud. Üllatav on nii plaani suhtes puhkenud poleemika äkilisus ja aeg – vanglakohtade väljarentimist on Eestis vahelduva eduga aastaid kaalutud ning ka praegu arutlusel olevast variandist on pikalt räägitud – kui ka mitmed kõlanud väited.
Suurärimehed Urmas Sõõrumaa ja Joakim Helenius ei arva midagi halba riigi plaanist tuua Tartusse mitusada Rootsi vangi, kuid näeksid see-eest ärivõimalust Eesti vanglate erastamises.
Viimastel päevadel on esitatud rida valeväiteid Tartu vangla võimaliku rendilepingu kohta, mis on kahjustanud meie isamaa rahvusvahelist palet, heitnud varju meie professionaalsele vanglasüsteemile ning külvanud ühiskonda põhjendamatut hirmu, kirjutab justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200).
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.