Keerutamine riskiriikide ümber näitab, et oleme banaalsele “kui on must, näita ust”-poliitikale lähemal, kui arvame, ja sellest tõuseb majandusele ainult kahju, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Isegi kui mõnest asjast justkui julgeoleku kaalutlusel ei saa rääkida, teeb salatsev lähenemine kokkuvõttes ühiskonnale, ja seeläbi ka julgeolekule, suuremat kahju kui sirgjooneline avatus. Nagu Äripäeva loost selgub, on riskiriikide “mustad nimekirjad” täiesti olemas.
Viisade andmisel võtab politsei mõne riigi kodanikud põhjalikuma tähelepanu alla. Ettevõtjad ja haridustegelased näevad, et need riigid on arvatud riskiriikide hulka ja selle nimekirja Äripäev ka avaldab.
Indiast on muutunud keerulisemaks pääseda Eestisse õppima või sportima, põhjendused viisadest keeldumiseks on lakoonilised. Nurinat väga karmi Eestisse pääsemise poliitika pärast tuleb nii ülikoolidelt, ürituste korraldajatelt kui ka tööandjatelt.
Ülikoolide ellujäämiseks on ülioluline selge rände-, viisa- ja kõrgkoolipoliitika, sest välistalentide värbamine on ülikoolide ning riigi arenguks hädavajalik, ütles Mainor Grupi juht Kadi Pärnits.
On ilmselge, et Eesti riigi immigratsioonipoliitika ei vasta enam praegustele tööjõuturu ootustele. Olgem ausad – meie majandus on hädas ja kõikvõimalike maksude ralliga me oma probleeme ei lahenda, kirjutab investor Lev Dolgatsjov Äripäeva iduettevõtete portaalis FoundME.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.