Peaminister Kaja Kallase poolt Äripäeva raadios öeldu, et meie, eestlased, vingume ennast vaeseks, on hakanud elama oma elu. Lausa sedavõrd, et emotsioonid kipuvad varjutama fakte. Sestap tasub alustada ülekäimisest, millest õigupoolest jutt.
Mida Kallas siis täpsemalt ütles? Vastates saatejuhi küsimusele, kui suureks probleemiks peab ta asjaolu, et majandususaldusindeks on Eestis hoopis madalam kui naaberriikides või Euroopa Liidus keskmiselt, lausus peaminister: „Ma näen seda suure murena just seepärast, et üks ettevõtja ütles väga hästi: me vingume ennast vaeseks.“ Kallas viitas seejärel, et paljudel sektoritel ei lähe praegu halvasti ning mitu Eesti majanduse näitajat on üllatanud positiivselt. Ta jätkas, et negatiivsetest uudistest sünnib rohkem pealkirju, kuid põhjendamatult negatiivset fooni luues tekib lumepalliefekt, kus peatse kehvasti mineku kartuses n-ö tõmbavad koomale ka need ettevõtjad, kel ei lähe halvasti.
„Ehk nagu ma viitasin – üks ettevõtja ütles, et me vingume ennast vaeseks. Katsuks sellest hoiduda. Tegelikult ei ole Eesti majandus nii halvas korras, kui seda püütakse näidata,“ resümeeris valitsusjuht. Saate lõpus väitis ta veel, et paljud ettevõtjad ei julgegi enam öelda, et neil läheb hästi.
Äripäev leiab, et Kaja Kallase jutus on omajagu tõtt, ning toimetusel on sellega seoses ettevõtjatele üleskutse. Aga peatugem kõigepealt sellel, miks tema sõnad on pälvinud ootuspärast ja paljuski õigustatud pahameelt.
Seotud lood
Peaministri juttumööda kurdavad eestlased rohkem kui näiteks lätlased ja leedulased ning see võimendab muu hulgas majanduslangust.
Kuigi idusektoril on viimase poolteise aasta jooksul olnud keeruline aeg, siis halva aja hea küljena näeb Starship Technologiesi asutaja ja juht Ahti Heinla, et inimeste palkamine on lihtne.
Kuigi ajakirjanduses levivad Eesti tööstuse kohta sünged sõnumid, on ka andmeid, mis viitavad, et sektor liigub kõrgema lisandväärtusega toodangu rajal, kirjutab endine ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt (Reformierakond).
Eesti valitsus kardab rääkida euroopalikest maksudest, kirjutab Büroomaailma üks omanikke ja tegevjuht Jüri Ross vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
