Karuturu tules sobib vana hea Kilpkonna-onu strateegia
Kui karu mängib börsihoones tikkudega ja leek lendab lakke, on paanika investori halvim nõuandja, parimaid praktikaid leiab see-eest Investor Toomase kogemusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäeva meelest tasub USA väärtpaberiturgude järsu kukkumise ajal taas talitada nii, nagu seda tegi toimetuse väljamõeldud tegelane Investor Toomas koroonakriisi puhkedes. Toomas käitus toona nagu tulle visatud Kilpkonna-onu “Onu Remuse juttudest”, kes tunnistas, et ehkki “suits tungis silma ja tuli kõrvetas selga”, tuli lihtsalt istuda ja ära kannatada. Ning nagu loost selgus, ei põlenud ära isegi tegelase saba.
Investor Toomase taga seisvad börsitoimetuse ajakirjanikud räägivad viimaste päevade börsilangusest, selle põhjustest, võimalikest mõjudest ning sellest, kuidas tasub investoril praegu oma investeeringutega tegutseda investor Toomase näitel.
USA aktsiaturud langesid esmaspäeval järsult ning S&P 500 lõpetas päeva esmakordselt alates 2020. aasta kevadest karuturul. Investorid kardavad, et agressiivne intressimäärade tõstmine Föderaalreservi poolt viib majandussurutiseni, vahendab Reuters.
Eesti riskikapitalifondi Superangeli meeskonnaliikme Marko Oolo sõnul leidis Kersti Kaljulaid ise tee nende uue riskikapitalifondini, mis investeerib teaduspõhise tehnoloogiaarenduse idufirmadesse.
„Need, kes on pikaajaliselt olnud ostupoolel ja hoidnud, on hakanud nüüd ka müüma," tõdeb Swedbank Marketsi spetsialist Rainer Saad ja ütleb, et praegu on olnud näha muutust investorite käitumises.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.