Tühistame sisserände kvoodi

Eesti majandus taastub OECD hinnangul juba aasta lõpuks. Erinevaid ohukohti ja riskistsenaariume on maailmas praegu palju, kuid Eestil tasub hoida kurss võimalikult suure tööhõive ning potentsiaali piiril püsiva majanduskasvu nimel. Riigieelarve mänguruumi soovitatakse kasutada sotsiaalse turvavõrgu parandamiseks.

Pandeemia piirangutega suurenenud hoiused, täiendav rahasüst pensioni teisest sambast, tarbijate kasvav kindlustunne – kõik see loob eeldused, et SKP kasv saab tänavu veel hoogu juurde, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Esimeses kvartalis 5,4 protsenti kasvanud majandus ületas kõigi analüütikute ootusi, teine kvartal võib tulla veelgi kiirem, kuid ennekõike on Eesti Euroopa kontekstis ületamatu fenomen. Selle põhjusena võib suuresti välja tuua aga ühe mullu kasutatud abimeetme mõju.

Kallim raha oleks sisuliselt aastakümne kestnud režiimi lõpp koos kõige sellega kaasnevaga, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.